Õiend temaatilise riikliku järelevalve teostamise kohta 6.-10.jaanuaril 2014.a

 

 

ÕIEND

TEMAATILISE RIIKLIKU  JÄRELEVALVE  TEOSTAMISE  KOHTA

 

 

I.   SISSEJUHATUS

 

1. Järelevalve teostamise koht ja alus	Metsapoole  Põhikool Pärnu maavanema korraldus 03.09.2013 nr 476
2. Järelevalve läbiviimise eesmärk,  aeg ja läbiviija	1. Hariduslike erivajadustega (edaspidi HEV) õpilase õppe korralduse põhimõtted kooli õppekavas ja nende arengu toetamiseks reaalsete tugimeetmete rakendamise ja tugispetsialistide töökorralduse väljaselgitamine. 2. Pedagoogide täienduskoolituse korraldamise põhimõtete, selle tulemuslikkuse analüüsimise ja rahastamise allikate väljaselgitamine. 3. EHISes kajastuvate HEV õpilaste, tugispetsalistide ja täienduskoolituse andmete õigsuse kontrollimine. 06.-10. jaanuar  2014 Gerdi Rebane – peainspektor
3. Järelevalve läbiviimisel kasutatud metoodika	1.       Õppeasutuse dokumentatsioonis ja EHISes HEV õpilaste, tugispetsialistide ja täiendkoolitust kajastuvate andmetega tutvumine ja nende sisu analüüsimine. 2.       Vestlused õppeasutuse direktori, õppealajuhataja/HEV õpilaste õppe koordineerija, logopeedi, õpiabirühma õpetajate ja  hoolekogu esimehega. 3.        Tutvumine õpikeskkonnaga ja hariduslike erivajadustega õpilaste õpperuumidega.
4. Lühiülevaade õppeasutusest
4.1 Õppeasutuse omandivorm ja           aadress	Munitsipaalpõhikool Metsapoole küla, Häädemeeste vald, Pärnu mk 86003
4.2. Õppeasutuse liik	Põhikool
4.3  Õppeasutuse pidaja	Häädemeeste vald
4.4. Õppekeel	Eesti
4.5. Õpilaste üldarv	39 (EHISe 06.01.2014 seisuga ja koolis kontrollitud)
4.6. Õpetajate üldarv	12, ametikohti 6,8 (EHISe 06.01.2014 seisuga ja koolis kontrollitud)

 

 

II. Olukorra kirjeldus ja analüüs

1. Hariduslike erivajadustega (edaspidi HEV)  õpilase õppe korraldamine (tabelid 1-4 ning kirjeldus ja analüüs)

1.1 HEV õpilase õppe korralduse põhimõtted kooli õppekavas ja tugimeetmete rakendamine.

Metsapoole Põhikool (edaspidi kool) on viimane kool Eesti piiril enne Ainažit, kuhu on 3,5 km. 5. oktoobril 2013. aastal tähistas kool 160. aastapäeva juubelit. Aastaid tagasi enam kui 150 õpilasega koolis õpib nüüd 39 õpilast, kuna piirkonnas napib töökohti ja seetõttu ka noori peresid. I kooliastmes on 17, II kooliastmes 9 ja III kooliastmes 13 õpilast. Kooli prognooside järgi peaks lähema 6 aasta lõikes õpilaste arv jääma 40-50 õpilaseni. Koolis töötab 12 õpetajat 6,8 ametikohal, osa õpetajaist osakoormusega. Märkimist vääriv on asjaolu, et koolis töötab neli meesõpetajat (33,3% õpetajaskonnast). Koolil on pikaaegne tihe koostöö kohaliku Treimani rahvamaja ja raamatukoguga, Häädemeeste muusikakooliga ja Kabli lasteaiaga. Kool on maakonna tasandil tuntud kui riigi keskmistest näitajatest paremate eesti keele ja õpilase poolt valitud lõpueksamite tulemustega; kooli koorid ja rahvatantsurühmad on aastaid osalenud  maakondlikel ja vabariiklikel koolinoorte laulu- ja tantsupidudel.

Koolil on kaks õppehoonet: vana koolimaja (1932) ja 2012. a veebruaris valminud võimla, mida kool ja kohalik rahvas oli oodanud üle 50 aasta. Uues ehitises on lisaks spordisaalile ruumid ka poiste tööõpetuse, tütarlaste käsitöö, algklasside, arvutiklassi, pikapäevaklassi ja söökla tarbeks. Kaasajastamist vajab spordiväljak.  Koolipere õppekeskkond on igati nüüdisaegne ja kool on avatud tegevusteks ka kogukonna täiskasvanutele ning mitmesugustele tegevuslaagritele.

 

Kooli põhimäärus on kinnitatud Häädemeeste Vallavalitsuse määrusega nr 9 28.06.2011. Põhimääruse §-des 9 ja 21 on sätestatud  õppevormid hariduslike erivajadustega õpilaste (edaspidi HEV õpilased) õppekorraldamiseks ja nende arengu toetamiseks: õpiabirühmad, õpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, koduõpe, haiglaõpe.

 

Kool viis oma õppekava üldosa ning 1., 4. ja 7. kl ainekavad kooskõlla uuendatud põhikooli riikliku õppekavaga  31. augustiks 2011 (direktori kk nr 1-1/10, 31.08.2011). Oma arvamuse õppekavale andis kooli hoolekogu 15.06.2011, protokoll nr 5; õppenõukogu 30.08.2011, protokoll nr 9 ja õpilasesindus 23.05.2011, protokoll nr 9. 2012. aasta sügiseks valmis kooli uuendatud õppekava täies mahus, mida enne kehtestamist arutati kooli õppenõukogus 30.08.2012, protokoll nr 5; hoolekogus 30.08.2012, protokoll nr 9; õpilasesinduses 7.05.2012, protokoll nr 9. Kooli õppekava on täismahus kättesaadav kooli veebilehel ja paberil loetav koolis.

Kooli õppekava §-s 12 on sätestatud õpilaste juhendamise ja HEV õpilaste õppekorralduse põhimõtted koolis.  Üksikasjalikult avab HEV õpilaste väljaselgitamise ja neile õpiabi osutamise korralduse õppekava lisana sätestatud dokument,  mis on kinnitatud direktori käskkirjaga nr 3-13/80 22.12.2005, muudetud30.08.2012 kk nr 1-1/5.

 

Tabel 1. HEV õppe korraldus

Kehtestatud õppekavas (jah/ei )	Kooli õppenõu- kogu arvamus (jah/ei)	Kooli hoolekogu arvamus (jah/ei)	Kooli õpilasesinduse arvamus (jah/ei)	Õppekava avalikusta- mine veebis (jah/ei)	Koordineerija määramine (dir kk nr, kuupäev)
Jah direktori kk 30.08.2012 1-1/5	Jah 30.08.2012 protokoll nr 5	Jah   30.08.2012 protokoll nr 9	Jah 5.05.2012 protokoll nr 9	Jah	koordi- neerijaks on õppealajuhataja kk nr 1-1/1 01.09.2011

 

HEV õpilase õppe koordineerija on 0,25 ametikohaga töötav õppealajuhataja, kes õpetab ka vene keelt, tütarlaste käsitööd, tööõpetust, inimeseõpetust ja arvutiõpetust kokku 17- tunnise nädalakoormusega. Koordineerija tööülesanded – HEV õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine lapsevanemate, tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel –   on määratud 01.09.2011 direktori käskkirjaga nr 1-1/1 ja koordineerija tööülesanded on vastavas ametijuhendis detailselt lahti kirjutatud.    Koordineerija vastutada on individuaalse arengu jälgimise kaartide (edaspidi IAK) koostamine ja täitmine, aluseks direktori kk 20.09.2013 nr 8.1-4/1. Koordineerimisalase töö tasustamist eraldi  ei toimu. IAK kaardi vorm  ja kaardi avamise ning täitmise protsess on koolis põhjalikult läbi mõeldud; kaartidel kajastuv info HEV lapse toetamise kohta oli üksikasjalik.

 

Järelevalve toimumise perioodil olid koolis rakendatud HEV õpilaste arengu toetamiseks tabelis 2 kajastatud tugimeetmed.

Eripedagoogilisi õpiabirühmi on 4 ja seal õpib 9 ajutise õpiraskusega 1.-8. kl õpilast. Õpiabitunnid toimuvad  peale tunde õpiabirühmade tunniplaani alusel kahe õpiabirühma õpetaja juhendamisel.

Logopeedilises õpiabirühmas õpib 8 õpilast kvalifitseeritud valla eripedagoogi (logopeedi) juhendamisel. Üheksast HEV õpilasest 8 osaleb nii eripedagoogilises kui ka logopeedilises õpiabirühmas. Kuni 4 õpilasega õpiabirühmade õpilastele on tagatud 3 tundi nädalas toetavat õpet;  õpiabirühmade töö aluseks on laste individuaalsust arvestavad töökavad ning vastav tunniplaan (direktori käskkiri 20.09.2013 nr 3-13/5).  Sügiseti viib logopeed läbi kõigile HEV  õpilastele ja kooli tulnud uutele õpilastele diagnoosetteütlused ja essee vormis kirjatööd, mille põhjal selgitatakse välja kirjutamis- ja lugemisraskustega õpilased. Kooli kahes õppehoones on piisavalt ruume õpiabitundide läbiviimiseks rühmale või vajadusel ka individuaalselt. Logopeed oli valmistanud õpiabitundide tarbeks esiletõstmist väärival hulgal metoodilisi õppematerjale. Õpiabirühmades osalemine fikseeriti varem vastavates päevikutes, käesoleval õppeaastal e-koolis. Kooli juhtkond on HEV õpilaste õppe korraldamisel lähtunud busside sõiduaegadest ja arvestanud sellega, et nende koolipäev liiga pikaks ei kujuneks. Dokumentidest nähtus, et kõik HEV õpilased osalesid õpiabitundides, puudujaid polnud.

Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja individuaalse õppekava (IÕK) järgi õppivaid õpilasi koolis järelevalveperioodil ei olnud.

 

Lisaks tabelis kajastatud tugimeetmetele rakendab kool õpilaste arengu toetamiseks (sh HEV õpilaste) pikapäevarühma tegevust, kus vanema taotluse alusel osaleb 14 algklasside õpilast kella 12-14.  Pikapäevarühm pakub hubaselt sisustatud ruumis  lastele tuge ja järelevalvet vaba aja sisustamisel ning koduste ülesannete tegemisel. Lastel on võimalik kasutada spordisaali ja mängida õues, osaleda huviringide tegevuses.

Õpilastele on tagatud võimalus osaleda ainekonsultatsioonidel ja järelevastamisel. Õpiraskuste väljaselgitamiseks, tugimeetmete planeerimiseks ning vajadusel korrigeerimiseks rakendatakse koolis õpitulemusvestlusi õppimisel hätta jäänud õpilasega. Kokkuleppel õpilase ja vanemaga toimub individuaalse arenguplaani alusel täiendav õppetöö pärast tunde aineõpetaja juhendamisel. Olulisel kohal õpilase probleemide märkamisel   on klassijuhatajate töö.

 

Õpilaste erihuvide ja -annete väljaselgitamiseks ning  toetamiseks töötavad huviringid: mudilaskoor, lastekoor, solistid, spordiringid, kunstiring, sõnakunstiring, rahvatantsu- ja tantsuring; eelmisel õppeaastal tegutses koolibänd. Kooli 39-st lapsest osaleb ringitöös 38, mitmeid õpilasi jagub kolme kuni nelja ringi. Seitse õpilast õpib Häädemeeste muusikakoolis: neljal päeval nädalas toimuvad muusikatunnid viiakse läbi kohapeal Metsapoole koolis ja muusikahuvilistel lastel pole vaja tunnis osalemiseks sõita ligi 20 km pikkust vahemaad muusikakooli. Muusika õppimine kohapeal on suur lisaväärtus koolile. Kolm õpilast osalevad suusatreeningutel Jõulumäe tervisekeskuses, nende transpordi kindlustavad vanemad. Õpilasomavalitsuse liidrieeldustega õpilaste eestvedamisel on toimunud huvitavaid üritusi: nt kadrikarneval, jõulukohvik. Õpilasesindus on arutanud oma koosolekutel kooli õppekava ja arengukava projekte. Vestluses kaheksal varasemal aastal hoolekogu juhtinud esimehega rõhutas hoolekogu juht head koostööd koolitöötajatega kooli arengudokumentide arutamisel, kooli tegevust kajastava informatsiooni korrektset esitamist direktori poolt, hoolekogu rolli turvalisuse parendamisel (ettepanekud kooli pidajale varikatuse ja ooteplatvormi ehitamiseks bussi ootavatele lastele, maantee ületamiseks nn sebra paigaldamine). Kiitustvääriv oli hoolekogu abi spordikeskuse rajamise talgutöödel. Vestluses toodi esile kooli positiivset  rolli piirkonnas elavate inimeste sidumisel kogukonnaks: hea praktika näiteks on ühised pallimängutreeningud, kus osalevad koos õpilased ja nende vanemad.  

Kuna õpilaste arv on vähenenud, on ka maakondlikel aineolümpiaadidel/üritustel osalejate osakaal vähenenud: 2012/2013. õppeaastal oli vastav näitaja 9,5%, samas maakonna keskmine oli 51%. Koolil tuleb läbi mõelda, kuidas motiveerida õpilasi enamaks osalemiseks.

 

Kokkuvõtvalt: Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel oli  koolis tugisüsteemide kaudu toetatud õpilasi 9  ehk 23% õpilaskonnast (2009/2010. õa 39,7%, grupi keskmine 27,8%; 2010/2011. õa 33,8%, grupi keskmine 28%; 2011/2012. õa 29,4%, grupi keskmine 29,8%).   Kõigile üheksale HEV õpilasele olid koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardid, kus kajastus  pedagoogilis-psühholoogiliste uuringute, arengu ja toimetuleku jälgimine. HEV õpilaste dokumentatsioon ja EHISe andmed olid kooskõlas.

 

Tabel 2. Rakendatavad tugimeetmed HEV õpilase arengu toetamiseks

Tugiteenus	Haridusliku erivajadusega õpilaste arv		Individuaalse arengu jälgimise kaart
	EHIS	Dok	Õpilaste arv	% HEV õpilaste arvust
Õpiabirühm põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise  abi osutamiseks	9	9	9	100
Õpiabirühm põhiharidust omandavatele õpilastele logopeedilise  abi osutamiseks	8	8	8	100
Kokku	17 (9)	17 (9)	17 (9)	100

Märkus: ühele õpilasele võib rakendada mitut tugiteenust, sulgudes on märgitud reaalsete HEV õpilaste arv

 

1.2 Tugispetsialistide koosseis ja ettevalmistus

 

Tabel 3. Tugispetsialistide ja tugimeetmeid rakendavate pedagoogide ametikohad ja osalemine täienduskoolitustel

Ametikoha nimetus	Kehtestatud ametikohtade arv	Täidetud ametikohtade arv	Ametikohal töötavate pedagoogide arv	Pedagoogide arv, kes on osalenud ametikohaga seotud eripedagoogilisel kursusel  viimase viie aasta jooksul
				EHIS	Dok
Pikapäevarühma kasvataja	0,233	0,233	3	3	3
Eripedagoogilise õpiabirühma õpetaja	0,261 (kajastub õpetajate ak koosseisus)	0,261	2	2	2
Kokku	0,494	0,494	5 (5)	5	5

 

Kooli pidaja ei olnud vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 74 lõikele 2 kehtestanud   koolitöötajate koosseisu kinnitamise korda, kuid järelevalve toimumise ajaks oli valminud nimetatud korra eelnõu.

Kooli direktor kinnitas koolitöötajate koosseisu 30.08.2013 käskkirjaga  nr 1-1/4. Tabelist 3 nähtub, et tugispetsialistidena ehk eripedagoogiliste õpiabirühmade õpetajatena töötab kaks õpetajat, kes on läbinud 320-tunnise eripedagoogilise täienduskoolituse. Pikapäevarühmas osalevad õpilased vanema taotluse alusel ja neid juhendab kolm õpetajat, kes on end täiendanud üldpedagoogilistel koolitustel.

 

Üheksandat aastat töötab koolis valla sotsiaalkeskuse koosseisus olev kvalifitseeritud eripedagoog (logopeed) kelle ametikoha suuruseks on 0,174 ja kes töötab koolis 8 logopeedilist abi vajava õpilasega kord nädalas. Kuna eripedagoog töötab ka valla kahes lasteaias, on tal hea ülevaade kooli tulevate 1. kl laste arengust. Viimasel viiel aastal on ta osalenud mitmetel eripedagoogilise spetsiifikaga täienduskoolitustel ja konverentsidel, nt „Koolieeliku vaimse arengu hindamine J.Strebeleva järgi”, „Standardiseeritud kõnetesti kasutamine 5-6 aastaste laste kõne uurimisel” jms.

Koolis ei tööta sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogi, kuid juhtumipõhiselt on võimalik koolil konsulteerida valla sotsiaalkeskuse ja Pärnu Õppenõustamiskeskuse ning Pärnumaa Nõustamiskomisjoni spetsialistidega, samuti maakonnas töötava lastepsühhiaatriga.

 

Kokkuvõtvalt: koolis on HEV õpilastele tagatud õpiabirühmade õpetajate ja valla eripedagoogi (logopeedi) teenus ning juhtumipõhiselt valla sotsiaalametnike ning Pärnu Õppenõustamiskeskuse koolipsühholoogi tugi. Aastaid on tegutsenud pikapäevarühm.

EHISes kajastatud tugispetsialistide andmed olid õiged ja nad olid viimase viie aasta jooksul läbinud HEV spetsiifikaga koolitusi.

  

1.3 Õppekeelest erineva emakeelega õpilastele kohaldatavad erisused.

Kooli õppekeeleks on eesti keel. Õppekeelest erineva emakeelega õpilasi koolis ei õpi.

2. Pedagoogide täienduskoolituse korraldamine (tabelid 5-6 ning kirjeldus ja analüüs)

2.1. Pedagoogide täienduskoolituse võimaldamisel lähtumine kooli õppekavas, arengukavas, üldtööplaanis, sisehindamisel määratletud põhisuundadest ja –valdkondadest ning riiklikest prioriteetidest

Kooli arengukava koos tegevuskavaga viieks aastaks oli koostatud aastateks 2012-2017 (kinnitatud Häädemeeste Vallavalitsuse 21.05.2013 korraldusega nr 153). Arengukava koostamisse olid kaasatud hoolekogu ja õppenõukogu. Kooli  missiooniks on luua tingimused kõigi õpilaste arenguks ja toetada iga õpilase arengut, sõltumata tema võimekusest, ealistest iseärasustest, kodustest tingimustest, füsioloogilistest eeldustest ja tervislikust seisundist. Viie koolitöö valdkonna lõikes olid arengukavas kavandatud eesmärgid, prioriteetsed tegevused, tulemused, aeg ja vastutaja. Arengukava valdkonnad kattusid sisehindamise valdkondadega. Rõhuasetus arendustegevuses oli turvalise, kaasaegse õpimetoodikaga (IKT tähtsustamine ja rakendamine õppetöös; koolil on SMART-tahvlid ja projektorid) õpikeskkonna kujundamisele, kõigi õpilaste arengu tagamisele ja kooli jätkamisele põhikoolina. Kooli sisehindamist reguleerib sisehindamise läbiviimise kord, mis on kinnitatud direktori 15.03.2007 käskkirjaga nr 1. 2010. aastal valmis kooli kolme eelnevat õppeaastat kajastav sisehindamise aruanne, mille tagasisides sisehindamise nõunik tunnustas kooli õppekasvatustegevuse taset. Sisehindamise materjalidele (õpetajate/tugispetsialistide eneseanalüüsid, juhid-õpetaja arenguvestluste tulemused, õpetaja-õpilane-lapsevanem arenguvestluste tulemused, õpetajate/õpilaste/lastevanemate arvamusküsitluste tulemused) tuginedes koostab direktor igal õppeaastal põhjaliku õppekasvatustegevuse tulemuslikkust kajastava kokkuvõtte, mis esitatakse õppenõukogule, hoolekogule ja lapsevanemate üldkoosolekule. Kokkuvõttele tuginedes toimub kooli arengukava tegevuskava korrigeerimine ühe aasta lõikes ja üldtööplaani koostamine uueks õppeaastaks.

Koolitöötajate täienduskoolitusega seonduvat reguleerib dokument „Metsapoole Põhikooli koolituspoliitika”, mis on kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1-4/48 23.12.2005. Dokumendi sisu on ajaga  vananenud ja praegu  uuendamisel, sh iseseisva enesetäiendamise põhimõtted ja korraldus. Täienduskoolituskava oli kooli üldtööplaani osa, koolitused olid kavandatud kuude lõikes.

 

Kokkuvõtvalt: personali täienduskoolituse võimaldamisel oli lähtutud kooli arengukavas määratletud põhisuundadest ja –valdkondadest ning õpilase arengu toetamisest kui riiklikust prioriteedist. Täienduskoolitus oli planeeritud ja lähtus sisehindamise tulemustest.

 

2.2. Pedagoogide täienduskoolituse tulemuslikkuse analüüsimine, täienduskoolituse rahastamise allikad ning andmete õigsus EHISes

 

Tabel 5. Täienduskoolituses osalemine

	Läbitud tundide arv kokku	Juhid			Õpetajad			Tugispetsialistid			Muu personal
		EHIS	Dok	%	EHIS	Dok	%	EHIS	Dok	%	Dok	%
2010/2011. õa-l Eestis	338	8	8	2,4	330	330	97,6	0	0	0	0	0
2010/2011. õa-l rahvus- vahelistel koolitustel	78	0	0	0	78	78	100	0	0	0	0	0
2011/2012. õa-l Eestis	221	39	39	17,6	182	182	82,4	0	0	0	0	0
2011/2012. õa-l rahvus- vahelistel koolitustel	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
2012/2013. õa-l Eestis	310	40	40	12,9	270	270	87,1	0	0	0	0	0
2012/2013. õa-l rahvus- vahelistel koolitustel	26	0	0	0	26	26	100	0	0	0	0	0
Kokku	973	87	87	8,9	886	886	91,1	0	0	0	0	0

 

Dokument „Metsapoole Põhikooli koolituspoliitika” sätestab põhimõtted ja korra, mille alusel selgitatakse välja koolitusvajadus, planeeritakse täienduskoolitused, peetakse arvestust koolitustundide üle ja kirjeldatakse koolituste tulemuslikkuse hindamise vahendeid. Koolitusvajadus selgub õpetaja õppeaasta eneseanalüüsi põhjal, kus ta analüüsib aasta jooksul läbitud täienduskoolitusi ja iseseisvat enesetäiendamist ning teeb ettepanekuid uute vajalike koolituste osas.   Koolituste tulemuslikkuse hindamisvahendina kasutatakse juhid-õpetaja arenguvestlusel toimuvat analüüsi, kus hinnatakse koolitöötaja koolitustelt saadud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevases töös.

 

Kool on korraldatud sisekoolitusi kasvatuslikel teemadel (peretöö) nii õpetajatele kui ka õpilastele, mitmeid kaasaegse digitehnoloogia alaseid koolitusi, võimaldanud koolitöötajate osalemist ainealastel, üldpedagoogilistel ja HEV-teemalistel tasulistel koolitustel ning tasuta konverentsidel. Täienduskoolituse teemadeks  on olnud uue õppekava rakendamine, HEV õpilaste õppe toetamine, tule- ja tööohutus, riskianalüüsi ja hädaolukorraplaani koostamine. Täienduskoolitust on toetanud kahe õpetaja osalemine 2010/2011  Grundtvigi õpikoostöö projektis „Euroopa kultuuripärand – võimalused elukestvaks õppimiseks” Lätis ja Bulgaarias; 2012/2013 ühe õpetaja osalemine Salacgriva rahvusvahelisel maskifestivalil ja Leaderkoostööprojektis „Keskaja festival” Soomes.

2013. a detsembris lõpetasid kaks õpetajat/õpiabirühma õpetajat 160-tunnise eripedagoogika kursuse „HEV õpilase arvestamine kooli õppekasvatusprotsessis”.

 

Samas oli probleemiks asjaolu, et 25% õpetajaist ei olnud läbinud viimase viie aasta jooksul tööalast täienduskoolitust vähemalt 160 tunni ulatuses. Nõue on sätestatud Vabariigi Valitsuse 22.11.2000 määruse nr 381 ”Õpetajate koolituse raamnõuded” § 17 lõikes 2.

 

Direktori ja õppealajuhatajaga täienduskoolituse korraldusest  riigi tasandil  vesteldes rõhutati seda, et   registreerudes elektrooniliselt Eduko täienduskoolitustele võib selguda, et koolitusgrupis vabu kohti enam pole; väljapakutav täienduskoolituste temaatika ei pruugi sobida koolile; koolid vajaksid mitte killustatud, vaid tsentraliseeritud koolitusinfot, mis ideaalis peaks koolini jõudma enne õppeaasta algust.

 

Tabelis 5 kajastatud täienduskoolitustunnid lähtusid koolitusdokumentidest ja olid  vastavuses EHISes tooduga. 2010/2011 – 2012/2013 õppeaastatel oli läbitud kokku 973 koolitustundi; direktor ja õppealajuhataja 87  (8,9%), õpetajad 886  (91,1%). Tabeli lahtrid, mis kajastavad tugispetsialistide osalustunde, on tühjad põhjusel, et eripedagoog (logopeed) ei tööta koolitöötajate koosseisus ja õpiabirühmade kahe õpetaja täienduskoolituse osalustunnid kajastuvad õpetajate tundide hulgas. Muu personali koolitustunde kajastav tabeli osa on tühi põhjusel, et huvijuht, ringijuhid, pikapäevarühma kasvatajad on kõik ka koolis õpetajad ja nende  koolitustunnid kajastuvad õpetajate tundide hulgas. Valla sotsiaalkeskuse koosseisus olev eripedagoog on tabelis 5 kajastatud aastatel läbinud täienduskoolitusi 26 tunni ulatuses.

 

Tabel 6. Täienduskoolituse finantseerimine

Täienduskoolituse finantseerimine 01.01.2012– 31.12.2012	Summa eurodes	Protsent täienduskoolitus- kulust
Riigi poolt eraldatud vahendid	1964	63,6
Pidaja poolt eraldatud vahendid	1124	36,4
Projektidest ja muudest allikatest finantseeritud täienduskoolituskulu	0	0
Koolituskulu kokku	3088	100

 

01.01.2012-31.12.2012 eraldati omavalitsuse raamatupidamisandmetel riigi poolt täienduskoolituse finantseerimiseks 1964 eurot, pidaja poolt eraldati vahendeid juurde 1124 eurot ning projektidest ja muudest allikatest täienduskoolituskulu ei finantseeritud.

Direktori hinnangul vahenditest piisas, kuna kool viis läbi mitmeid sisekoolitusi, kus lektoriks kolleeg;  rakendati iseseisva enesetäiendamise võimalusi; enamik õpetajaist osales 2013. a märtsis tasuta toimunud Pärnu Vanalinna Põhikooli  hariduskonverentsil „Õnnelik õpetaja, õnnelik õpilane”, mis ei sisaldanud osalustasu.

 

III. TEMAATILISE RIIKLIKU JÄRELEVALVE PRIORITEEDIST LÄHTUV KOKKUVÕTE

 

HEV õpilaste õppe korralduse põhimõtted on kehtestatud kooli õppekavas, üksikasjalikult on kooli tugisüsteem sätestatud õppekava lisas.  Reaalses koolielus töötatakse nimetatud dokumentide alusel. Õppekava on avalikustatud kooli veebilehel.

 

HEV õpilase õppe koordineerija ja individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutav isik on õppealajuhataja.

 

Kooli 39 õpilasest on määratletud HEV õpilastena 9 (23% õpilaskonnast): 9 õpilast osales eripedagoogilises ja 8 õpilast logopeedilises õpiabirühmas.  Õppekeelest erineva emakeelega õpilasi koolis ei õppinud. EHISes kajastatud andmed HEV õpilaste kohta olid õiged; HEV õpilaste õpet kajastav dokumentatsioon lähtus õigusaktides sätestatud nõuetest.

 

Koolitöötajate koosseisus töötasid tugispetsialistidena kaks eripedagoogilise õpiabirühma õpetajat (kokku 0,261 ak). Koolipsühholoogi teenust osutas juhtumipõhiselt Pärnu Õppenõustamiskeskuse spetsialist, sotsiaalpedagoogi teenust valla sotsiaalametnik Valla eripedagoog (logopeed) abistas kirjutamis- ja lugemisraskustega õpilasi 0,174 ak ulatuses.

Õpilaste õppimist toetas pikapäevarühma tegevus.

Kool rakendas erinevaid võimalusi õpilaste huvide väljaselgitamiseks ja annete toetamiseks: õpilased said proovida sporti, laulmist, rahva- ja peotantsu, käsitööd, pillimängu, sõnakunsti. Kooli paari aasta vanuse spordisaali olemasolu on oluliselt kaasa aidanud õpilaste, piirkonna lapsevanemate ja täiskasvanute ühistele sportlikele tegevustele.

 

Täienduskoolituse planeerimisel ja korraldamisel oli kool lähtunud kooli õppekavas, arengukavas, üldtööplaanis, sisehindamisel määratletud põhisuundadest ja –valdkondadest.  Süsteemne sisehindamine võimaldas hinnata koolitöötajate koolitusvajadust ja analüüsida koolituste tulemuslikkust. Enam tähelepanu tuleb pöörata sellele, et täienduskoolitustel osaleksid kõik õpetajad nõutavas osalustundide mahus.

EHISes märgitud pedagoogilise personali täienduskoolituse 2010/2011 – 2012/2013. õppeaastate osalustundide andmed olid kooskõlas koolis kohapeal oleva dokumentatsiooniga.

 

01.01.2012 – 31.12.2012 täienduskoolituse (vahendid 3088 eurot) finantseerijaks oli  riik 63,6% ja pidaja 36,4% osas, muid rahastamisallikaid polnud.

 

IV. ETTEKIRJUTUSED KOOLI PIDAJALE / DIREKTORILE

Ettekirjutusi kooli pidajale ja direktorile ei ole.

V. ETTEPANEKUD KOOLI DIREKTORILE

1. Tagada õpetajate täienduskoolituse läbimine vähemalt 160 tunni ulatuses iga viie aasta jooksul.

2. Leida võimalusi õpilaste enamaks osalemiseks maakondlikel aineolümpiaadidel/konkurssidel.

VI.    RIIKLIKKU JÄRELEVALVET TEOSTANUD AMETIISIK

(allkirjastatud digitaalselt)

Gerdi Rebane

Pärnu Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse peainspektor