Ajalugu
Orajõe-Dreimanni algkool alustas tegevust 10.novembril 1853.a.
Kooli avades andis vald kooliõpetajale Mats Grandile palga eest kasutada praeguse kooli kohal asunud Mart Lepiku talu. Esimene koolijuhataja oli ere isiksus. Peale õpetajatöö koolis täitis ta ka köstri kohuseid Dreimanni külas, tõlkis läti keele vahendusel eesti keelde saksa rahvaraamatuid. Kirjutas ise kolm jutukest, mis on avaldatud Tartus aastatel 1865-1874. Koolipõllult lahkus Mats Grant 1883.a.
Järgmine maja koolimajaks ehitati 1898.a. ja seal asusid 2012.a kevadeni poeglaste tööõpetuse klassid. Praegu asuvad selles vanas hoones veel nelja töötaja korterid. Koolijuhataja aastatel 1883-1914 Eduard Grant. Kuna õpilaste arv aga järjest kasvas ja klasse juurde tuli, siis tekkis 30-ndate aastate algul vajadus veelgi suurema ja parema koolimaja järele.
Uus koolimaja ehitatigi 1931-32.a.
Ehitustöödeks andis riik miljon senti ja kohalikud elanikud pidid varuma ehitusmaterjali. Sel ajal /a.1928-1944/ töötas koolijuhatajana Elmar Toomingas, kes oli ka aktiivne osavõtja kohalike seltside tegevusest ja ühiskondlikust elust. Juhtis laulukoori ja näitetegevust, pidas üldhariduslikke loenguid ja organiseeris pühapäevakooli. Tema töötamise ajal 1935/36.õa hakkas kool kandma Metsapoole 6-klassilise algkooli nime.
80-aastasele koolimajale tehti Häädemeeste vallavolikogu otsuse alusel 1999.a. suvel põhjalik kapitaalremont.
Remondiks andis riik investeerimisprogrammi rahadest 1 miljon krooni ja vald võttis laenu 1,5 miljonit krooni. Kool sai praktiliselt uue maja. Kooli juhtis Helgi Aas.
Algklassid ja söökla asusid hiljem juurde ehitatud internaadimajas (valmis 1968, koolijuht 1952-1973 Ülo Eller), mis lammutati 9.mail 2011.a uue võimlahoone ehitamise eel.
2005.a sügisel valiti koolijuhiks Esta Vesik. Õpilaste arv terves vabariigis näitas kiiret langust, nii ka siinkandis. Koolipere lootis siiski imet näha saada- oma kooli võimla oli ikka veel täitumata unistuste nimekirjas. 2007.aastal esitas vallavalitsus eesotsas vallavanem Urmas Aavaga järjekordse taotluse võimla ehitamiseks KOIT (kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste)-kava vooru. Protsess oli pikk ja keeruline, kuid unistus sai teoks. Ehitamist alustati 2011. aasta kevadel. Võimla ehitamise kogumaksumus oli 1 402 403 eurot, millest 1 151 596 eurot kattis Euroopa regionaalarengu fondist rahastatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mille eluuviijateks olid EV Siseministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasustus (EAS). Valla omaosalus oli 250 807 eurot.
2012.a. algul sai uus hoone valmis, avamispidu peeti 29.veebruaril. Peale võimla ja jõusaali asuavd majas tüdrukute kodundus- ja poiste tööõpetuse klass, kunsti- ja arvutiklass, ruumid algklassidele ning koolisöökla. Õhtusel ajal kasutavad maja igas eas spordihuvilised.
Kooli juures töötavad tantsurühmad, laulukoorid, spordiring, näitering ja Häädemeeste Muusikakooli filiaal. Kõik meie õpilased omandavad algteadmised peotantsus.