Vana maja ehituslugu
Vajadus uue avarama koolimaja järele kerkis teravalt üles juba 1920-ndate aastate algul. Õpilaste arv kasvas, ulatudes 1921/22.õ.-a.186-ni.
Millal uue maja ehitamise plaan kõrgemal pool kinnitati, seda arhiivi materjalide ja kooli kroonika põhjal täpselt ei selgu. 1928.a. sügisel on kroonikasse märgitud, et valla volikogu on otsustanud uue koolimaja ehitada, sest praegune ei vasta laste arvule.
Tegelike tööde algus jäi pidama riikliku ehituslaenu saamise taha, mida vajati esialgsete arvestuste kohaselt umbes 30 000 krooni. Kogu maja maksumus hinnati 44 000 kroonile. Uus koolimaja oli planeeritud kahekordse ehitusena, kus pidi olema 4 klassiruumi, 2 internaadiruumi, koolijuhataja korter ja veel kahe õpetaja korterid. Puuduseks peeti juba siis, et polnud planeeritud suuremat saali, mis oleks olnud hädavajalik, kuna Orajõe vallal puudus rahvamaja.
Esimesed kivid uue koolimaja jaoks toodi kohale 8.veebruaril 1929.a. Esimese koorma toojaks oli hoolekogu esimees, Keskla talu peremees Aleksander Grant.
Metsamaterjali vedu algas 7.märtsil ja siis oli esimese koorma kohaletoojaks Peeter Parts Mõisa külast. Metsamaterjal toodi Orajõe vahtkonnast talgute korras, mingit tasu vedajatele ei makstud. Vedamas oli 30-40 hobust päevas ja nii nädalapäevad.
1929.a. 21.juulil valiti uueks koolijuhatajaks 23-aastane Elmar Toomingas, kes uue töökohaga sai oma õlgadele ka uue maja ehitamise mured.
1930.a. suveks oli kohal juba enamus vundamendikividest ja 1/3 palkidest. Riigi poolt lubatud laenu ei saadud ka sel aastal ja ehitamise algus lükkus edasi. Põhjuseks oli majanduskriis.
Õnnelikumaks kujunes 1931. aasta. Kevadel eraldati vabariigi eelarves Pärnumaale koolimajade ehituslaenu 4 miljonit senti, mis oli rohkem kui kunagi varem. Eelarve-komisjoni istungil oli käinud Pärnumaa huvisid kaitsmas Maakoolivalitsuse juhataja Andres Lusikas, kelle teeneks tulebki lugeda nii suure laenu saamist. Nüüd ei jäänud ka Orajõe vald enam laenust ilma.
Vallale tehti tingimuseks võtta koolimaja ehitamiseks uus projekt, sest esimene, mis oli küll ministeeriumi poolt kinnitatud, olevat liiga suur ja halb. Vald oli ettepanekuga nõus ja võttis uue koolimaja ehitamiseks Eesti Vabariigi Haridusministeeriumis uute koolimajade projektide võistlusel I auhinna saanud projekti, tehes selles väikesi muudatusi.
Projekti kinnitamise järel määrati Orajõe vallale 1 milj. senti riiklike koolimajade ehituslaenu.
Algasid kiired eeltööd. Maja ehitamine otsustati välja anda kinnisel vähempakkumisel.
Ehituspakkumisest võtsid osa 3 ettevõtjat. Tööd sai endale ettevõtja insener Erich Klein Pärnust. Tema pakutud ehitussumma oli 1 milj.875 tuhat senti. Nimetatud tasu eest pidi E.Klein maja ehitama, välja arvatud sisemised krohvimised, mis otsustati teostada hiljem.
Maja kohustuti üle andma 1.sept.1932.a.
Tegelik ehitustöö algas 10.aug. 1931.a., mil kohale sõitis Pärnu Maavalitsuse arhitekt Hans Berg.
Uue koolimaja nurgakivi asetamise pidulik tseremoonia toimus 23.aug. 1931.a. Rahvast tuli kohale palju. Auvõõrastest jäid ilmumata haridusminister ja Pärnu maavalitsuse esindajad. Nurgakivi asetamise aktis oli kirjas ka Orajõe valla elanike arv-2998 elanikku. Aktile kogunes ligikaudu poolsada allkirja. Nurgakivi tõstsid paigale maja ehitaja E.Klein ja müürsepp Oskar Jantson(Jaanoja).
Maja puitosaga alustasid Kleini töömehed 1931.a. augustis ja detsembri lõpuks jõudsid selle juba katuse alla viia. 1932.a. suveks jäid teha veel sisemised tööd: ahjud, trepid, põrandad ja laed. Kuna ehitustööd 1931.a. sügisel olid tehtud äärmise kiirusega, siis tulid varsti ilmsiks paljud puudused (näiteks katus tilkus mitmelt poolt läbi). Pärnu Maavalitsuse poolt
pidi ehituse käiku jälgima ja kontrollima arhitekt H.Berg. Too käis aga 1931.a. sügisel ainult 3 korda kohal ja suhtus oma ülesannetesse väga pealiskaudselt. Kroonika kirjutab, et rohkem viibis ta “sõbralikus olemises” ehitusmeistriga. Vallavalitsusel tekkis kahtlus, et arhitekt Berg ei ole küllalt erapooletu järelvalve teostamisel ja sellepärast otsustati hiljem maja vastvõtmisele paluda saata maavalitsusest mõni teine arhitekt.
1.septembriks 1932.a. lõpetas insener Klein koolimaja ehitustööd selles ulatuses nagu leping ette nägi, s.o. väljast seinad vooderdamata ja seest krohvimata. Riiklik ehituslaen oli kulutatud ja vald omalt poolt ei suutnud maja kohe lõplikult valmis ehitada.
Maja vastvõtmisel avastati mitmeid puudusi ja vigu, mille kõrvaldamiseks laskis ehitusmeister teha 600 krooni eest järeltöid.
Kohalike elanike meenutust mööda oli sahkerdatud ka katuseplekiga. Lepingu järgi pidi katus kaetama paksema plekiga, tegelikult tehti seda õhemaga ja hinnavahe läks võõrasse taskusse.
27.sept.1932.a. tuli kokku 5-liikmeline komisjon, kes koostas koolimaja vastutõtmise akti. Aktis märgiti ära ka riikliku laenu suurus: 22 000 krooni. Komisjon leidis, et hoone on ehitatud üldiselt korralikult, v.a. mõned ehitus-tehnilised puudused (neid loetleti 9).
Komisjon otsustas:
1)lubada Treimani 6-kl. Algkooli uus hoone koolimajana kasutusele võtta.
2)Orajõe vallavalitsusele ette panna nõuda ettevõtjalt aktis märgitud puuduste kõrvaldamist.
Klein andis lubaduse, et kõrvaldab kõik puudused aasta jooksul.
Koolimaja õnnistamispidu peeti 16.okt.1932.a.
Kooli kroonikas öeldakse uue koolimaja valmimise kohta, et see oli koolile nagu
“suitsutarest korstnaga majja” kolimine.